Suurupi on küla, kus asub 2 riikliku looduskaitseala: Suurupi looduskaitseala ja Muraste looduskaitseala ning kohaliku initsiatiivgrupi ettepanekul on algatatud Suurupi Merekindluse metsa kohaliku kaitseala loomine.


Harku valla volikogu kinnitas 21.12.2023 Suurupi Merekindluse metsa
kaitseala moodustamise ja kaitse-eeskirja.  RT IV, 23.12.2023, 93

Suurupi kaitseala_määrus.pdf
Suurupi kaitseala SELETUSKIRI.pdf

Suurupi Merekindluse metsa kohaliku kaitse alla võtmise avalikustamine

Harku Vallavolikogu algatas 29.04.2021 otsusega nr 25 ekspertiisi Merekindluse metsa kohaliku kaitseala ettepanekule. Suurupi Merekindluse metsa kaitse-eeskirja ettepanekuga on võimalik tutvuda SIIN ja seletuskirjaga SIIN perioodil 14.09.2023-28.09.2023 või Harku Vallavalitsuses (Kallaste tn 12, Tabasalu alevik) kohapeal. Looduskaitseseaduse § 9 lõike 71 kohaseid vastuväiteid ja ettepanekuid ootame kuni 28.09.2023 kirjalikult Harku Vallavalitsuse postiaadressil või e-kirjaga aadressil harku@harku.ee.
 
Esitatud ettepanekutele, küsimustele ja vastuväidetele vastatakse enne avaliku arutelu, mis toimub Harku Vallavalitsuses 05.10.2023 kell 17.00.
 
Avaliku arutelu lõppedes vastatakse tõstatunud või vastamata jäänud küsimustele nädala aja jooksul (lõpptähtajaga 12.10.2023). Pärast seda otsustab Harku Vallavolikogu Suurupi Merekindluse metsa kohaliku kaitse alla võtmise üle.
 
Kaitse alla võtmise eesmärgiks on Suurupi Merekindluse metsa väärtusliku maastiku, kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse ning virgestus- ja loodushariduslike võimaluste säilitamine ja parandamine
 
Merekindluse mets asub Suurupi külas, Suurupi poolsaare tipus. Ettepaneku kohaselt hõlmab kaitseala kuut riigimetsa katastriüksust. Läänest piirneb kaitseala Suurupi looduskaitsealaga ja põhjast mererannaga. Kaitstava ala suuruseks on 59,83 ha. Täpsemalt hõlmab kavandatav kaitseala Merekindluse mets 6 (19801:001:1589), Merekindluse mets 7 (19801:001:1591), Merekindluse mets 8 (19801:001:1592), Merekindluse mets 9 (19801:001:1593), Merekindluse mets 10 (19801:001:1594) ja Merekindluse mets 11 (19801:001:1595) kinnistuid. Kaitse alla võtmise menetluse läbiviijaks on Harku Vallavalitsus.
 

 
Suurupi Merekindluse metsa kaitseala
 

Seotud materjalid

 
  • Kohaliku kaitse alla võtmise ettepanek
 
Harku vallale esitati Suurupi Selts MTÜ, Kasevälja Külaselts MTÜ, MTÜ Muraste Looduskool ja Suurupi Merekindluse metsa initsiatiivgrupi poolt ettepanek Suurupi Merekindluse metsa kohaliku kaitse alla võtmiseks. Ettepanekule oli lisatud PhD Anneli Palo ekspertarvamus.
 
Ekspertarvamus
 
Ettepanek
 
  • Eksperthinnangud
 
Suurupi Merekindluse metsa elustiku uuringu aruanne.
Koostaja: OÜ Elusloodus, Uudo Timm
 
Pärandkultuuriväärtuste inventuur Harku vallas Suurupi külas kavandataval Suurupi Merekindluse kaitsealal.
Koostaja: Eesti Muinsuskaitse Selts, Ants Kraut
 
Kavandatava Suurupi Merekindluse metsa kaitseala kaitstava linnustiku inventuur 2022.
Koostaja: OÜ Tuulelind, Aarne Tuule
 
  • Kohaliku kaitse alla võtmise algatamine
 
Harku Vallavolikogu 29.04.2021 otsus nr 25 „Ekspertiisi korraldamine Merekindluse metsa kohaliku kaitse alla võtmise otsustamiseks".
 
 
Lisainfo:
Brigita Perm
keskkonnaspetsialist
Tel. 5880 1238, e-post: brigita.perm@harku.ee

Suurupi Merekindluse mets

Oktoobris 2020 tuli kutse Riigimetsa Majandamise Keskuselt (RMK) Suurupi nn merekindluse metsa kuivendussüsteemi renoveerimise ja raiekavade tutvustamisele. Kutsest võis lugeda, et projektlahendus on tehtud kohalike elanike palvel metsa kuivendussüsteemi korrastamiseks, et tagada pinnavee äravool elamupiirkonnast ja et kuivendussüsteemi renoveerimise käigus on kavas teha ka kolm lageraielanki kogupindalaga 5,9 hektarit. Järelepärimise käigus selgus, et kuivendussüsteemide korrastamise aluseks on Munakivi tee Terviserajad ja Veed MTÜ poolt saadetud avaldus 4. augustil 2017, mis oli tegelikult esitatud eesmärgiga merekindluse rajatistel olev haljastus korda saada, teha rajatised nähtavaks, luua olemasolevatele teetammidele terviserajad, puhastada truubid, kuivenduskraavid jne. Soovides lähemalt tutvuda kavandatava projektiga, esitati RMK metsaülemale Jürgen Kusminile järelepärimine, mis tutvustaks eksperthinnangut ja sellele vastavat dokumenti kuivendussüsteemi puhastamise vajalikkusest elamupiirkonnas. Vastusest selgus, et sellekohane dokument puudub, samuti puudus eksperdi hinnang ja ka vastav dokument renoveerimise käigus kolme lageraielangi vajalikkusest.

Kogukondliku initsiatiivgrupi ettepanekul esitati Harku Vallavalitusele taotlus kohaliku tähtsusega kaitseala moodustamiseks. Loodava looduskaitseala suurus on planeeritud 60,3 ha


Lisa 1 Maastikuökoloogiline hinnang A. Palo.pdf
Suurupi looduskaitseala (190,6 ha) asub Harju maakonnas Harku vallas Suurupi ja Vääna-Jõesuu külas. Kaitseala pindala on 190,6 ha, sellest 50,7 ha moodustab eramaa ning 139,9 ha riigimaa ja jätkuvalt riigi omandis olev maa.
Suurupi looduskaitsealal leidub mitmeid kogu Euroopas ohustatud elupaiku - rannikukooslustest rannikulõukad, kivirannad, pankrannik, metsakooslustest vanad loodusmetsad, soostuvad ja soo-lehtmetsad, pangametsad, salumetsad ning niidukooslustest rannaniidud ja liigirikkad niidud lubjavaesel mullal. Alal asuvad Eestis ainulaadsed kambriumi liivakivi paljandid.

Elupaikade mitmekesisusest tingituna leidub uuel looduskaitsealal palju erinevaid kaitstavaid liike - taimedest näiteks Eestis oma lõunapiiril kasvav arktiline põõsas rootsi kukits ning mitmed orhideeliigid nagu balti sõrmkäpp ja pruunikas pesajuur, selgrootutest vasakkeermene pisitigu ning liblikad sõõrsilmik ja teelehe-mosaiikliblikas, lindudest väike-kärbsenäpp, valgeselg-kirjurähn, punaselg-õgija, vööt-põõsalind ja sookurg.

Kaitse-eeskirja alusel on inimestel lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu Suurupi kaitsealal. Telkimine ja lõkke tegemine on lubatud selleks ettenähtud kohtades ja kaitseala valitseja loal. Sõidukiga liiklemine on lubatud kaitseala teedel.

Kaitseala on jagatud kaheks sihtkaitsevööndiks ja üheks piiranguvööndiks. Sihtkaitsevööndite kaitse-eesmärk on metsakoosluste arengu tagamine loodusliku protsessina, kaitsealuste liikide elupaikade kaitse ning olemasolevate rohumaakoosluste avatuna hoidmine.

Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on looduse mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine ning seal esinevate kaitstavate liikide soodsa seisundi tagamine. Poollooduslike koosluste esinemisaladel on vajalik nende ilmet ja liigikoosseisu tagav tegevus nagu loomade karjatamine, rohu niitmine, puu- ja põõsarinde harvendamine.

httpswwwriigiteatajaeeaktilisa00001329100413291016jpg
Vaata ka: Suurupi looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri


Muraste looduskaitseala (140,5 ha) moodustati 2005. aastal Põhja-Eesti paekalda ja metsade kaitseks. Alal kaitstakse lõiku Põhja-Eesti pangast ning haruldasi Eesti metsakooslusi (pangametsa), pärismaist loomastikku ja taimestikku ning mitmeid elupaigatüüpe – hallid luited, lubjakivipaljandid, vanad loodusmetsad, soostuvad ja soo-lehtmetsad, rusukallete ja jäärakute metsad. Kaitsealal asub Eesti vanim ja ainus siiani töötav puitmajakas, mis valmis 1859. aastal.

Looduskaitsealal on liigirikas linnustik: esineb punarind, käblik, võsaraat, metskiur, mustpea-põõsalind, käosulane, väike- ja salu-lehelind, leevike jt. Suurematest imetajatest leidub seal metskitse, põtra ja metssiga.

httpswwwriigiteatajaeeaktilisa000000933602934556jpg

Vaata ka: Muraste looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri