OLULISED NUMBRID
Hädaabinumber 112
- Kui vajad hädaabi, kuid mobiililevi puudub, eemalda mobiiltelefonist SIM-kaart.
- Sellisel
juhul valib mobiiltelefon hädaabinumbrile 112 helistamiseks mõne teise
samas
piirkonnas kättesaadava ja tugevama leviga võrgu.
- Helista hädaabinumbrile 112 kiirabi, päästjate ja politsei kutsumiseks,
- kui kellegi elu, tervis, vara või keskkond on ohus või on alust arvata,
et midagi sellist on juhtumas.
- Kui kahtled, kas tegemist on hädaolukorraga, on alati parem valida 112 kui jätta see tegemata.
- Helista hädaabinumbrile 112
- ainult siis, kui on vaja kiiret abi!
- Mittekiireloomulise info või nõuannete saamiseks on olemas valdkondlikud infotelefonid.
Lääne-Harju politseijaoskond (Keskväljak 8a, Keila)
-
Noorsoopolitseinik: Getter Lind; 612 4582, 58544384, getter.lind@politsei.ee
-
Piirkonnapolitseinik: René Uustalu; 6124571, 57808054, rene.uustalu@politsei.ee
-
Piirkonnavanem: Mart Meriküll; 612 4501; mart.merikyll@politsei.ee
Elektrilevi rikketelefon 1343
| Üleriigilne perearstinõuande telefon 24h | 1220 |
ELANIKKONNAKAITSE JA KOGUKOND
Kogukond on Sinu lähim tugi. Mida suurem on kriis, seda kauem jõuab kohaliku omavalitsuse
Kogukond on Sinu lähim tugi. Mida suurem on kriis, seda kauem jõuab kohaliku omavalitsuse
või riigi abi sinuni;
Ole valmis
vähemalt seitse päeva iseseisvalt hakkama saama
Kuidas koos naabrite ja kogukonnaga kriisideks valmistuda?
- Tutvu naabritega ja vahetage telefoninumbreid.
- Tee endale selgeks, kes on kogukonna võtmeisikud
- Selgitage koos kogukonna võtmeisikutega välja piirkonna ohud ja eluliselt tähtsate teenuste katkemise mõjud ning mõelge läbi, kuidas nendeks ühiselt paremini valmis olla (näiteks elektrigeneraatori, veepumba, tulekustutusvahendite ja muude abivahendite ühine soetamine vmt).
- Tehke koos selgeks, kes kogukonna liikmetest vajavad kriisiolukordades kõrvalist abi.
- Leppige
kokku kogukonna liikmete ohust teavitamise korraldus ja omavaheline
infovahetus
- kriisiolukorras ning mõelge läbi, kuidas te saate üksteist aidata (sh neid, kes vajavad kõrvalist abi – üksi elavad vanurid, puuetega inimesed jne).
- Kontrolli oma kogukonnaliikmete valmisolekut, kasutades töövihikut.
Tasub teada
Lae alla Naiskodukaitse poolt väljatöötatud käitumisjuhiste äpp „Ole valmis!“. Rakenduse saab tasuta alla laadida, otsides „Ole valmis!”:
Kui soovid vabatahtlikuna teisi abistada ja ühiskonna heaks tegutseda, liitu mõne vabatahtliku organisatsiooniga : Tabasalu ja Muraste Vabatahtlikud Päästekomando , Harku Rannikukaitse Üksikkompanii, Naiskodukaitse Harku jaoskond
Tutvu Päästeameti soovitustega.
Tutvu ka Harku valla Elanikkonnakaitse Seltsi tegemistega
KOOSTAMISEL ON SUURUPI KÜLA TURVALISUSPLAAN
Turvalisusplaan annab tegevusjuhised võimalikeks kriisitsenaariumiteks.
Kaardistab kohalikud inim- ja muud ressursid. Tõstab kogukonna koostööd ja teadlikust.
Suurupi kogukonna kriisvalmiduse tõstmiseks on soetatud Päästeameti projekti kaudu kaks
akutoitejaama, päikeselaadimise võimekusega ning 14 kandelampi.
NAABRIVALVE
Naabrite koostöö on piirkonna turvalisuse nurgakivi. Naabrivalve abil on
lihtsam naabritega tuttavaks saada, nii on kergem märgata võõraste
kahtlast tegevust.
Naabrivalve plakatid ja kleebised eristavad teie
piirkonna
ja teevad teie tegevuse nähtavaks ka teistele.
Suurupis on hetkel 4 naabrivalve piirkonda:
- Maieke, loodud 09.02.2006, kaasatud 27 kodu
- Erna, loodud 16.03.2006, kaasatud 10 kodu
- Tempo, loodud 16.03.2006 , kaasatud 31 kodu
- Kratt 3, loodud 23.11.2006, kaasatud 7 kodu
Kui leiad, et Sinu naabruskond võiks liituda, siis loe lähemalt
Naabrivalvest.
HÄIRENUPP
Häirenupp on lahendus üksi elavate või suure osa päevast üksi kodus veetvate inimeste jaoks, kes võivad õnnetuse korral jääda hätta abi kutsumisega. Ehkki paljud üksi elavad eakad või puuetega inimesed saavad igapäevase eluga hästi hakkama, on kaelas või randmel kantav häirenupp õnnetuse korral asendamatu abivahend. Õnnetusest teada andmiseks piisab ühest nupulevajutusest ning appi on valmis ruttama koolitatud vabatahtlik – tuttav ja usaldusväärne inimene naabruskonnast. Süsteem annab vabatahtlikule koheselt teada ka tekkinud tulekahjust ning elektrikatkestusest.
Häirenupp on lahendus üksi elavate või suure osa päevast üksi kodus veetvate inimeste jaoks, kes võivad õnnetuse korral jääda hätta abi kutsumisega. Ehkki paljud üksi elavad eakad või puuetega inimesed saavad igapäevase eluga hästi hakkama, on kaelas või randmel kantav häirenupp õnnetuse korral asendamatu abivahend. Õnnetusest teada andmiseks piisab ühest nupulevajutusest ning appi on valmis ruttama koolitatud vabatahtlik – tuttav ja usaldusväärne inimene naabruskonnast. Süsteem annab vabatahtlikule koheselt teada ka tekkinud tulekahjust ning elektrikatkestusest.
VEEOHUTUS
Suruupi rannas on kogukonna eestvedamisel
valveta ujumiskohtadesse paigaldatud 2 veeohutusstendi.
Stend nr 26, Munakivi tee rand - tegeleme päästerõnga taastamisega.
Stend nr 720, Ninamaa rannas - tegeleme stendi taastamisega
vaata Veeohutus kaardilt
valveta ujumiskohtadesse paigaldatud 2 veeohutusstendi.
Stend nr 26, Munakivi tee rand - tegeleme päästerõnga taastamisega.
Stend nr 720, Ninamaa rannas - tegeleme stendi taastamisega
vaata Veeohutus kaardilt